Kas pole mitte imelik, kuidas me otsime kogu aeg kedagi, kes meid nõrgemaks muudaks? meilt vähemaks võtaks? meid endast sõltuma paneks? meid väiksemaks teeks? meile põhjuse pidevaks muretsemiseks ja lõpuks kurbuseks annaks?
., aga samal ajal on see kõik, milleta me elada ei saa..
ega taha ega suuda ega oska
ja me ei saagi ilma...
..ega koos.
miks me seda ju teeme?
