Väga naljakas kuidas asjad ja ajad ja inimesed ja olukorrad muutuvad. Arvad et juba natukenegi oskad elu samme ette lugeda ja tead, et on mingid inimesed, kellega ilmselt iialgi ei tutvu ega saa sõpradeks..aga ei. Ühel hetkel avastame end istumast nende köökides, koos nutmas, naermas, kaklemas, vaidlemas, jagamas ühiseid eredaid mälestusi ja tundeid, igatsemas samu asju, istumas nende autodesse, nägemas telefoni ekraanil nende nimesid.. Ja see kõik muutub tavaliseks ja nii peabki ilmselt olema ja ühel hetkel ei oska sellele isegi enam mõelda.. Aga siis kui see tabab, istudes seal köögis ja vaadates üksteisele silma.. Siis on ikka imelik natuke küll. Hea imelik.
yep!
ReplyDelete